Esimeses Korintose raamatus on kirjutatud: 3:16 „Eks teie tea, et te olete Jumala Vaimu tempel ja Jumala Vaim elab teie sees.“ Ja taas edasi samas raamatus 6:19 „Eks teie tea, et teie ihu on Püha vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt.“
Jumal on Vaim, kes hõlmab Kogu Universumi oma Armastuse Olemuses. Tema andis meile oma Vaimusädeme osakese – surematu Elu – meile , inimestele rahuks, rõõmuks, õnneks, õndsuseks, armastuseks ja heaoluks. Nii alustasime oma Elu Jumala Vaimu Templis – Paradiisis. Kuid, et inimesel oli tahtevabadus, siis sattus ta kiusatusse ja laskis loomal ennast petta. Nii muutis ta elu Paradiisis põrguks ja Jumala Vaimu Templi loomalaudaks. Seda nimetatakse pattulanguseks.
Patt on Jumala tahte vastane elu – vaen Jumala vastu. Aga, et Jumal on armastus oma Olemuselt, siis ei jätnud Ta oma lapsi maha, vaid püüdis neid igatpidi päästa. Selleks saatis ta meie juurde ühe oma poegadest, kes vabatahtlikult nõustus, sest Jumalas ei ole vägivaldsust. Ja see ongi Jeesus Kristus, kes sündis jõululapsena loomalaudas. Loomalaut oli loomadest tühi. Loomad olid väljas ja karjased istusid õitsetule juures. Ja korraga ilmus neile ingel, kes ütles: „Ärge kartke, sest vaata ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis peab osaks saama kõigele rahvale. Teile on täna Taaveti linnas Õnnistegija sündinud“. Lk. 2:10,11 Ja äkitselt oli inglikoor taeva all ja laulis:
Au olgu Jumalale kõrges,
Rahu maa peal
Ja inimestest hea meel. Lk.2:13,14
See tähendab, et kui inimesed hakkavad Jumalale au andma, mitte ainult suuga kiidulaule lauldes, vaid ka tegudes, mis vastavad Jumala tahtele, siis saab rahu maa peale tulla. Nendest inimestest on siis Jumalal hea meel.
See on tõeline Inimene, kelle Jumal sünnitas endale lapseks. Võime öelda, et Inimene on Jumala ainusündinud laps loendamatute Inimeste näol, kes ilmus meile Jeesuses Kristuses pärast pattulangust – sellisena, nagu Jumal ta oma Vaimust oli sünnitanud – „Jumalanäolise” Inimesena.
Lisaks kõigele heaolule, õnnele ja õndsusele on Jumal andnud talle Igavese surematu Elu. Kuid pattulangus tõi talle kaasa lisaks veel surma. Kuid see ei tähenda mitte ainult ta kehalikku surma, vaid eelkõige just ta vaimset surma, mis tähendab teadmatust Tegelikkusest. Nii on siis surnust ülestõusmine taas Jumalaga ühinemine meie sees, mis taastab meie Igavese Elu teadvuse ja Tõe Tegelikkusest.
Hiljem ütleb Kristus, kui ta oma misjonit alustab ühele, keda ta kutsus oma järele käima ja kes enne palub luba oma isa matta: „Lase surnud oma surnud matta, sina käi minu järele“. Mt. 8:22 Lk. 9:60 Ja teisal edasi: „Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal“. Mt.22:32
Nii ei ole ka Jeesus Kristus Jumala Ainusündinud poeg, vaid Jumala laps kõigis Inimestes. On õeldud Joh. 1:12 „Aga kõigile, kes teda (Jeesust Kristust) vastu võtsid, andis ta meelevalla Jumala lasteks saada“.
Tuleb alustada sellest, et enne kui inimene Jumala leiab, peab ta leidma Iseennast. Sest see patune märatsev inimene, kes ennast ahvi järeltulijaks peab, pole veel inimene, vaid on üks loomalik loom loomade seas. Niisiis tuli Jeesus Kristus meile tõelist Inimest ja ühtlasi ka Jumalat ilmutama. Peame teadma, et Jumal ei kehastu kunagi lihas isikuna, vaid saab meile nähtavana ilmuda ainult Inimese läbi. Sellest räägib ka Jeesuse vastus ühele oma õpilasele Filipposele, kes temalt palus: „Näita meile Isa.“ Jeesus vastas: „Kes on mind näinud, on Isa näinud.“ Joh. 14:8
Jeesus ei olnud Jumal, aga temas elas Jumal. Jumala Vaim elab kõikides Inimestes, on Eluks meie sees. Kuid enne peame surnust Elavaks saama, sest me ei ela, vaid oleleme Elu Tegelikkust tajumata.
Meie pattulanguse suurus saab meile mõistetavaks selles, et Jeesus Kristus, kes ilmus meile selleks, et näidata teed tagasi meie tõelisele Kodumaale, mõisteti piinarikkale ristisurmale kahe röövli vahel. Ja seda tegid usutegelased, kes endid suurteks Jumala teenriteks pidasid. Tõe Jumal ei piina ega surma kedagi. Iga piinamine on kuritegu, ja seda suurem, kui see Jumala nimel sünnib, olgugi Jumala teotamise pärast. Selle teoga just teotamegi Jumalat. Ainsaks lohutuseks on see, et need kes Teda teotavad, Jumalast midagi ei tea. „Te ei tunne mind ega minu Isa,“ ütles seepeale Jeesus. Joh. 16:8
Kuigi seda tegid juudid oma jumala nimel, pole hilisem ristiusk paremini Kristust mõistnud, vaid on ketserite põletamiste ja piinamistega juutide tegevust matkinud. Nii võime öelda, et kogu usuline tegevus on pigem Tõelise Jumala vastu vaenu õhutamine kui Tema riigi heaks töö tegemine. Patune inimene ei saagi tõde mõista. Selles meie patt seisnebki.
Nii on Jumal surutud väljaspoole inimest, kui keegi võõras tundmatu isik. Kõik, mis on väljaspool meid, on meile võõras. Seepärast ütleb Kristus: „Ärge otsige väljast, vaid teadke, et Jumala riik asub seespidi teie sees.“ Lk. 17:21
Jumala Vaimu tundmine meie sees peab olema meile niisama arusaadav ja mõistetav nagu meie emakeel. Siis teame, kes on Jumal, ja et Tema tahtmine saab meis sündida. Mis kasu on meil teadmisest, et mingi võõrkeel on olemas, kui me seda ei oska? Ainult keel, mida oskame, on meile mõistetav.
Me peame enda tahtega Jumala tahtes tahtma. Jeesus rõhutas seda alati: „Ma ei tee enda, vaid Isa tahtmist, kes minu on läkitanud teile tõde tooma.“
Patune inimene on kui akendeta maja, kuhu valgus sisse ei paista või nagu pimedana sündinud inimene, kes valgust ei näe.
Liig piiratud on patuse inimese silmaring, kelle tundetase piirdub ainult Maaga. Peame teadma, et selliseid planeete, nagu meie Maa, on Universumis miljoneid, kus elavad meietaolised inimesed. Neil kõigil on sama Jumal. Nagu armastus on kõikjal sama, nii on valguski sama oma olemasolult. Meie teadvus peab avarduma enamaks, sest meie Maa on ainult pisike puru Universumi mõõtmatus Tervikus.
Kuid meie piirdume ainsa ainusündinud Jeesusega. Jah, sest meile ta on kõige lähem, nagu meie päikegi .
Räägitakse, et juudid on äravalitud rahvas. Aga mis puhul äravalitud? Kui on vaja midagi näidata, siis peame seda tegema kellegi või millegi põhjal. Nii et oli vaja valgustada maailma inimeste elu siin Maakeral. Tema elamise, olemise ja saamise näol, tema pattulanguse ja sellele järgneva olukorra näol. Nii saigi üks rahvas Piiblis näidisena esitatud. Sest see, mis juhtus juutidega, juhtus meie kõikidega. Kui me loeme Piiblit, siis näeme, et igal halval põhjusel on halvad tagajärjed ja ainult heast võib tulla head. See mis juhtus juutidega, juhtub meie kõikidega. Iga rahvas, iga inimene on läbi elanud sama, mis juudidki. Igaüks meist on rännanud läbi oma elu kõrbe. Ja igal on oma tants kuldvasika ümber, oma äpardused ja õnnetused. Juute on palju pillutatud ja küüditatud ja vintsutatud. Nad pole paremad kui teised. Patuvaim on igas sama.
Aga mitte kõik inimesed ei langenud pattu. Oli neidki, kes säilitasid Elu Jumalas. Kuid sellest ei kirjutata, Piibel piirdub vaid pattulangenutega. Aadam ja Eva polnud ainsad inimesed, neid oli palju. Kuid piltlikult. lihtsustatult räägitakse neist kahest. Pattulangenud oleme siin Maa peal kõik ega kanna kaugeltki esivanemate patte. Me saame ainult patuste vanemate läbi sündida, sest oleme ka ise pattu langenud ja sünnitame ka lõpuks omataolisi lapsi, sest sarnane tõmbab sarnast. Hunt lambatalle ei sünnita. Nii saame siin maa peal elada ainult patuste inimestena.
Siin on valitsemas selle maailma pimeduse vürst. Teda inimkond jumalana teenibki, Tõelist Jumalat tundmata. Jumala Vaimu asemel elab meie südames pahavaim, oma loendamatute aspektidega, nagu uhkus, võimuiha, vägivald, kadedus, ahnus jne. Esikohal on omakasu, teist arvestamata.
Loendamatud usundid oma kujutletud jumalatega külvavad ainult kurja.
Tuleb tähendada, et selle maailma usk ja uskmatus on samatähenduslik, nagu üks medal, ainult kahe erineva küljega. Isegi mõni ateist võib Jumalale lähemal olla oma elulaadiga kui mõni usufanaatik, kes end sügavusklikuks peab. Ütleb Jeesuski: „Ei päri taevariiki see, kes hüüab Issand, Issand, vaid see, kes täidab mu Isa tahtmist.“ Mt. 7:21
Niisiis, kes tahab maailma parandada, alustagu iseendast.
„Saagem täiuslikuks nagu meie Isa taevas on täiuslik,“ ütleb Jeesus. Mt. 5:48 See tähendab: lahendage kõik oma Elu probleemid matemaatilise täpsusega, et ülesande vastus oleks õige, milline ka ülesanne ei oleks.
Kui keegi julgeb sellele tähelepanu juhtida, siis peetakse seda Jumala teotuseks ja nõutakse teotajale surma, teadmata, et Jumal on armastus, kes andis inimesele Elu elamiseks, mitte suremiseks. Seega ollakse nii poolt, et ollakse vastu ja sooritatakse ise suurim kuritegu Jumala suhtes, kelles nähakse mingit auahnet hirmuvalitsejat. Tõe Jumal on halastaja, mitte kättemaksja. Tänapäeva terroristid, kes ennast pommivöödega tappes suurte rahvahulkade seas tapavad kümneid ja vigastavad sadu, näevad selles nagu mingit jumala auks tehtavat märterlust.
Kogu meie maailma elu, mõtlemine, arusaamine, tegevus, haridus, iseäranis usuline haridus on suunatud negatiivsele hoiakule, täielikult Jumalavaenulikule tegevusele. Meie maapealne elulaevukene on viltu. Ühte pardasse laotakse relvi aatompommide ja teiste relvade ja sõjatehnika näol. Teine parras jääb tühjaks ja nii vajub Elulaevukene ikka enam ja enam kreeni. Tasakaalustada saaks selle siis, kui oleks palju Jumala vaimust täidetud vastaspardal olijaid. Ja just sellest peamegi alustama. Selleks on vaja ülevalt sündi, Jumala vaimu sündimist meie sees, et seda mõista.
Ilma ülevalt sünnita ei saa Vaimu Elu Jumala riigis mõista ega Jumala tahte kohaselt tegutseda, kaasa arvatud usuline ja kiriklik tegevus. Seda tõestab Jeesus Kristuse hukkamine ristisambal, mis teostati usutegelaste poolt. Pärastpoolne usuline tegevus ei suutnud seda kuritegu mõista, vaid jäi sama arusaamise juurde, et Kristuse surm ristil oli vajalik meile selleks, et meie patud ohvritallena lunastada. Meil endil polnud vaja muud kui seda uskuda ja rahumeelel pattu edasi teha. Vana patune arusaamine ei ole muutunud. Ülempreester Kaifase tegevus on au sisse tõstetud. Keegi kirikuõpetaja ütles kord oma jutluses: me ei jõua nii palju pattu teha, kui Jumal meile andestab. On kindel, et kirik jätkab Kaifase vaimus: Risti puua õigus ja armastus! 2000 aastat on sellest juba möödunud, kuid muutunud pole midagi
Vaimne öö valitseb maailma edasi. Ka sellel on oma tähendus, et Jeesus öösel sündis. Just öösel pidi valgus süttima ja sündima. Patune ilm, milles elame, on sarnane pimeda ööga, mis vajab hädasti valgust. See on pikk ööuni hingedele, kes on väsinud magamast. Unenäod muutuvad ikka hirmuäratavamaks. Inimene vajab ärkamist.
Kõik patune olemine on Jumala tahte vastane. Piiblis on öeldud juba alguses: Ja Jumal leidis, et see ei ole hea, et Inimene üksi on. Ma tahan temale abi luua, kes temale kohane on. 1. Moos. 2:18 Ja ta lõi mehele abiliseks naise. Kuid patune inimene tahab Jumalast targem olla ja leiab, et puhas elu saab olla vastas-sugupooleta. Nii ongi sellest kujunenud munklus ja nunnlus või katoliku kiriku preestrite abielutus. Ka Jumalas on kaks poolust – mehelik ja naiselik. Võime ju elada üksi ilma vastaspooluseta, kuid hoidume selle rumaluse eest, et arvame, et oleme seepärast paremad või Jumalale lähedasemad. See on selge eksitus, sest kusagil on meie vastaspoolus siiski olemas, kellega paratamatult peame kunagi kusagil ühinema. Pealegi kerkivad üksi olles muud pahed ja patuhimud üles, mille toimel inimene peab pidevalt kannatama. Kannatust aga ei ole kunagi Jumala tahte Olemuses. Olla vaba, tähendab Tõde Tegelikkuses tunda.
Kuid teadke, et meie patuses maailmas on ülevalt sündinud Inimesi rohkem, kui me arvata võime. Enamasti on nad varjatud kujul, nähtamatud. Nad ei tüki kunagi esile. Usklikes ringkondades on neid vähe leida, sest tõeline ülevalt sünd peab usulistest tõekspidamistest vaba olema. Meie maailma keskkonnas võrduvad nad number 0-ga. Kuid kui nulle on palju ja saabub ärkamine, mil kerkib esile number 1 nullide ette, siis saavad nullid avalikuks ja üks annab nullidele Elu tegutsemiseks ja nullid omakorda ühele jõu. Nii sünnib suur ärkamine vaimses ja kõik saab avalikuks.
See oligi Jeesuse sünnilugu loomalaudas jõuluööl. Nii peab meiegi südames, mis on patu tõttu loomalaudaks saanud, taastuma Jumala vaimu sünni läbi Püha Vaimu Tempel. Keskkonnas, milles elame, mis on vaeva elu põrgu, peab taastuma Paradiis Taevariigina, mis on meie Tõeline Kodumaa. Meie lunastus seisneb aga Kristuslapsena, Jumala lapsena, Tões ja Vaimus elamises.