Võtame piltlikuks näiteks kraadiklaasi. Sellel on olemas nullpunkt. Allpool nulli on külmakraadid ja pealpool nulli soojakraadid.
Ütleme, et külmakraadid tähistavad materialistlikku maailma. See on tagajärgede maailm. Elu selles seisundis on surmavallast, sest talve külma käes on elu surnud.
Pealpool nulli, sooja käes, hakkab elu ärkama. Kevadises looduses on see hästi näha. Seda võime võrrelda vaimu maailmaga, sest vaim sünnitab Elu.
Inimene pärineb vaimu maailmast ja oma vaba tahte tõttu valis ta materiaalse maailma. Aga kuna inimene laskis end siin „looma” poolt petta, siis materiaalne maailm , mis on muutunud „loomariigiks”, ei võimalda meil enam vaimset puhast elu elada.
Seda pettalaskmist nimetatakse pattulanguseks. Selles toimus päevapoolelt ööpoolele sattumine. Inimene ei ole enam võimeline vaimse maailma asju nägema, sest materiaalses maailmas puudub vaimne valgus. Ja nagu öö ajal ikka, mil valgus puudub, ei ole võimalik näha.
Me küll oleleme, kuid ei ela, sest elu on surematu. Elu on teadmine, surm on teadmatus. Siin materiaalses maailmas on aga füüsiline surm vältimatu.
Kõik inimesed ei teinud pattulangust läbi, vaid valisid algusest peale Jumalariigi. Nad jõudsid oma täiustumises nii kaugele, et Jumala vaimust täidetuna tulid nad armastusest meid, langenuid, päästma.
Üks nendest oli meie Maale sündinud Jeesus Kristus, kes tuli meile Tõe sõnumit tooma. Aga meil, patustel inimestel, olid kujunenud omad arusaamad ja tõekspidamised Jumalast. Patu tõttu olime kaotanud Jumala Vaimu Olemuse endas ja kujutlesime Jumalat väljaspool ennast isikuna, mitte aga Vaimuna enda sees.
Ja nii juhtuski, et Kristust, kes meile seda ütlema tuli, süüdistati jumala teotamises ja ta löödi risti. Kuid ta töö vili jäi siiski meile alles ja nüüd saavad üksikud ta vendadest hoida tema poolt näidatud teed tuiskliivast puhtana . Meil on nüüd võimalus tema poolt juhatatud teed iseenda südamest leida. Tema ju ütles „Ärge otsige väljast, vaid teadke, et Jumala riik on seespidiselt teie sees.” Luuka 17:21. Samaaria naisele ütleb ta Jakobi veekaevu juures „Jumal on vaim ja kes teda teenib, see peab seda tões ja vaimus tegema.” Joh. 4:24
Jumala Vaim hõlmab kogu Universumi. Jumal on ammendamatu Vaimu ookean, kellest hoovab kogu Universumi ulatuses pidevalt lõpmatut Armastust, nagu Päikesest hoovab valgust . Sellest Armastusest sündis Elu meie sees. Seda jätkub kõigile Universumis elavatele inimestele, kui nad oskavad seda vastu võtta. Ja nii leiabki inimene Jumala oma südamest. Kahjuks on aga patuse inimese südame aknad nii tahmased, et valgus ei paista sealt läbi. Selles seisabki patuse ja patuta inimese vahe –allpool ja pealpool nulli.
Patune inimene, kes on oma pilgu välisesse suunanud, on oma südame patuvaimuga – kadeduse, ahnuse, omakasu ja vägivallaga – täitnud. Ja nii olemegi külmakraadides öö poolel. Selles on surm, nagu talvises külmas on loodus surnud olekus. ja öös, kus puudub valgus.
Nüüd tuleb meil kõigepealt nullini jõuda, siis see ületada, et jõuda soojakraadideni ja ühtlasi ka päevapoolele. Siit leiame inimesena oma algkodu, oma sünnimaa.
Kristus ütlebki „Minu kuningriik ei ole siit maailmast.”
Kui me oleme nullpunkti ületanud, siis me läheneme oma Jumalale endas. See toimub nagu kogu elu areng kõikjal. Esimene klass koolis. Selle ülesanded on algelised, aga nad tulevad õigesti lahendada. 2×2=4. Ja sealtpeale areneb kõik matemaatilise täpsusega kuni kõrgkoolini välja.
Arengul lõppu ei tule. See on lõppematu, nagu silmapiir on ületamatu.
Koos arengu täiustumisega sünnib ka jumalik jõud meie sees. Jumal ei rutta meist ette, vaid püsib meis vastavalt meie tasemele. Ta asendab meis patuvaimu, mis muutub olematuks.
Kristus ei olnud Jumal, vaid temas elas Jumal. Ja seesama Jumal saab elada meie kõikide sees, kui me Kristuse õpetused vastu võtame ja tema poolt näidatud teed käime
Materiaalne maailm on küll väline ja meie elame selles välises maailmas, aga meie ei pea olema sellest maailmast, vaid võime ka selles maailmas ja füüsilises kehas olla teadvuse ja olemuse poolest Taevariigis. Mitte Kristus isikus ei ole Isa ainusündinud Poeg, vaid tema Vaim on see. Kui me saavutame selle Vaimu ka endas, siis saame meie ka teha neid tegusid, mida Kristus tegi. . Nagu apostel Paulus ütleb „Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees.” Gal.2-20).
Surnust ülestõusmine on elava Jumalaga ühinemine meie sees. Mitte kunagi ei tõuse haudadest üles meie luud ja kondid.
Apostel Paulus on öelnud „Surm on viimane vaenlane, kellele ots tehakse” (1.Kor.15:26). Ja veel on öeldud „Nii mitu, kui nad teda, s.t.Kristust, vastu võtsid, neile anti meelevald Jumala lapsiks saada „ (Joh.1:12).
Meie usuõpetused on kõik ekslikud, sest nad õpetavad, et Jumal on isik väljaspool meid, kuid Jumal on Vaim meie sees.