Igast inimesest võib kirjutada nii head kui ka halba, nii palju kui keegi soovib. Eriti kerge on halba kirjutada siis, kui inimene on surnud ja tal pole võimalust end enam kaitsta. Nii ka Magnus Ilmjärve sulest voolav sõnum Pätsist, mis ainult halba esile toob.
Eriti kerge on halba kirjutada siis, kui inimene on surnud ja tal pole võimalust end enam kaitsta.
Dokumendid dokumentideks, kuid kõik oleneb sellest, kuidas neid tõlgendada. Piibel on raamat, mis on usklikele Püha Kiri. Ja ometi on seda tõlgendatud aegade jooksul mitut moodi. Selle tagajärjel on sündinud tuhanded usulahud, mis omavahel tülis ja vaenujalal. On vaieldud, isegi sõdu peetud, verd valatud ja inimesi halastamatult piinatud.
Tammsaare kirjutab Mäe Andresest, et mida rohkem ta Piiblit luges, seda kurjemaks ta muutus. Ometi jääb piibel Pühaks Kirjaks usklikele. Nii ka ajaloolised dokumendid ei ütle veel iseenesest midagi ega paljasta tõde, kui pole teada, millistes tingimustes need oldi sunnitud kirjutama.
Võtame näiteks 1939. aasta baasidelepingu, kus Eesti oli isoleeritud kahe saatanlikult salakavala suurvõimu vahel. Pätsil polnud muud võimalust kui aega võita, lootuses, et ehk Nõukogude pool lepingust kinni peab.
Pätsil polnud muud võimalust kui aega võita, lootuses, et ehk Nõukogude pool lepingust kinni peab.
Vastuhakkamise korral oleks see tähendanud eesti rahva täielikku kadu. Oleksime pidanud vastu äärmisel juhul paar nädalat. Laskemoon oleks lõppenud ja meil poleks seda enam võimalik olnud kusagilt juurde saada, rääkimata sõduritest. Poola, kus tollal elas umbes 30 miljonit inimest, kapituleerus juba kolme nädalaga sakslaste ees. Stalin, kes tappis sihikindla järjepidevusega oma parteikaaslasi tuhandete kaupa, oleks meie rahva alles jäänud inimesed küüditanud üle Venemaa laiali nagu Krimmi tatarlased. Asemele oleks ta toonud mujalt muulased. Seega päästis Päts eesti rahva hävingust, ohvrite peale vaatamata, mis oli möödapääsmatu sõjaaja tingimustes.
Näiteid võiks esitada loendamatult. Ükskõik kes ka presidendiks poleks olnud, ei oleks tal olnud teist võimalust, kui meie rahvast oleks tahetud säilitada, sest Stalini eesmärk oli Baltikumi liitmine Nõukogude Liiduga.
Niisiis tuleb Pätsi suhtes arvestada mõlemat poolt nii heas kui ka halvas mõttes. Milline pool kummagi üles kaalub, on määrav, sest eksimatut inimest pole maa peal olemas. Ainus teada-olev eksimatu on Jeesus Kristus. Ometi on Piibel vana seaduse osas see dokument, mille põhjal mõisteti süütu Kristus surma kui suurim kurjategija.
Nüüdse aja kristlus õigustab seda nõmedust kui vajalikku ohvrit jumalale. Kui juba süütu Kristus Piibli põhjal risti löödi, mis siis veel Pätsust rääkida, või meist kellestki. Iga hetk võib porilahmakas pähe lennata kellegi “õige” poolt, kes on valmis esimesena kivi viskama vaesele patusele.
Emmanuel Kirss
Eesti Päevaleht 24.09.1999 Loe lehest